30.–31. oktoobril toimus Pärnus Eesti Meretööstuse Liidu iga-aastane visiooniseminar, mis tänavu kandis pealkirja „Pilgud horisondile: MarTe“. Seminar keskendus sinimajanduse väljakutsetele ja meretehnoloogia rollile nende lahendamisel. 18 aasta pikkuse ajalooga seminar toimus sel korral osana MarTe projektist, mida rahastab “Euroopa Horisondi” programm ja mille eesmärk on toetada meretehnoloogia arendust ja testimist Baltikumis.
Seminari keskne küsimus kõlas: kuidas saab Eesti kasutada oma suurt mereala ja olemasolevat teaduspotentsiaali targemalt, et edendada innovatsiooni ja konkurentsivõimet sinimajanduses?
“Merekatseala” ei tähenda betooni merre valamist
Meretehnoloogia arendamine eeldab uuendusliku tehnoloogia merel katsetamise võimalust, tõdeti temaatilises arutelus. Seni on „katseala“ Eestis sageli tähendanud kokkulepet kohaliku sadamakapteniga – ametlikke või riiklikult hallatud katsealasid merel praegu veel ei ole. Eesti Meretööstuse Liidu esindaja Riina Otsason rõhutas, et merekatsealade loomine ei tähenda betooni merre valamist: „Oluline on raamistik – kokkulepe, tahe – ja mitte betoon.“
Ettevõtjad tõid merekatsete soodustamiseks välja kaks konkreetset ettepanekut:
- luua avalik andmebaas sadamatest ja piirkondadest, mis on valmis koostööks ja merekatseteks;
- koostada juhendmaterjal, mis selgitab merekatseteks vajalike lubade ja kooskõlastuste taotlemist.
Paneeldiskussioonis „Kuidas ma ükskord meres midagi katsetada tahtsin“ jagasid oma kogemusi teadlased ja ettevõtjad: professor Jonne Kotta (Tartu Ülikool), Andro Ots (Ösel Aquafarms), Timmu Tollimägi (Vete Engineering) ja Ülo Eero (Marine Claims Adjusters Ltd). Vestlust juhtis Tiina-Maria Araja, Keskkonnainvesteeringute Keskuse sinimajanduse ekspert.
Panelistid tõdesid, et koostöö ametnike ja ettevõtjate vahel on viimastel aastatel selgelt paranenud, kuid vajab jätkuvat tuge ja teadlikkuse kasvu. Eriti rõhutati vajadust suurendada avaliku sektori teadlikkust sinimajanduse ja meretööstuse eripäradest, et ametnikud oskaksid hinnata valdkonna projektide mõju ja võimalusi senisest terviklikumalt. Ettevõtjate puhul peeti oluliseks investeeringute kaasamise oskuste ja finantsteadmiste tugevdamist, et õppida rahastust leidma ka väljaspool Eestit.
Eesti sinimajanduse edu sõltub koostööst
Seminari töögruppides käsitleti valdkondi alates meretranspordist ja taastuvenergiast kuni kalanduse ja vesiviljeluseni. Teemade üleselt toodi korduvalt esile Eesti eelis – suur mereala ja olemasolev mereplaneering, mis annab tugeva lähtekoha sinimajanduse strateegiliseks arendamiseks. Ühiselt nähti vajadust selgema poliitika, rahastusmudelite ning kokkulepete järele, mis aitaksid suunata ressursse nutikalt ja koostöiselt. TalTechi teadlased Mihkel Kõrgesaar ja Kristjan Tabri rõhutasid, et Eesti tugevus peitub lisaks suurele merealale teaduse ja ettevõtluse ühendamises. „Sinimajandus muutub elujõuliseks siis, kui tööstus, akadeemia ja kogukond vajavad sama asja,“ ütles Kõrgesaar.
Seminari aruteludes sõnastati viis põhimõtet, millele edasine areng peaks tuginema:
- Koostöö ja mitmikkasutus – merealal võiksid erinevad sektorid tegutseda targalt koos, jagades taristut ja andmeid.
- Andmepõhine juhtimine – otsused tuleb teha teadmiste, mitte oletuste põhjal.
- Kiirus ja paindlikkus – arendused ja menetlused peavad olema nutikamad ja kiiremad, et innovatsioon päriselt ellu jõuaks.
- Katsetamise julgus – pilootprojektid ja testalad aitavad ideid kiiresti proovile panna.
- Tehnoloogia rakendamine – digilahendused ja autonoomsed süsteemid muudavad merevaldkonna tõhusamaks ja turvalisemaks.
Ühiselt toonitati, et nimetatud põhimõtete rakendamine loob eeldused senisest sidusamaks ja teadmistepõhisemaks arenduseks merevaldkonnas.
Ettekanded
Meretehnoloogia trendid – prof Mihkel Kõrgesaar, TalTech
For Blue Innovation 2027 tutvustus – Anni Raie, KIK
MarTe projekti rahastab Euroopa Liit toetuslepingu ID 101186498 alusel. Väljendatud seisukohad ja arvamused on siiski ainult autori(te) omad ega kajasta tingimata Euroopa Liidu seisukohti. Ei Euroopa Liit ega toetuse andja ei vastuta nende eest.