Uuring: Laeva- ja paaditootmine Eestis 2014-2015

SCC viis läbi Eesti laeva- ja paaditootmise analüüsi. Uuring vaatles neid laeva- ja paaditootjaid, kelle tootmine asub Eestis ja kes ehitavad laevu põhitegevusena. Uuringu eesmärk oli hinnata sektori põhinäitajaid: käivet, ekspordi osakaalu, tööjõu lisandväärtust ning paiknemist Eestis.

Eestis ehitab põhitegevusena laevu 28 tehast, neist tegeleb 26 väikelaevade (lõbusõidulaevad, paadid) ehitamisega ning 2 laevaehitusega (töölaevad). Kolmandik ehk 11 ettevõtet asub Saaremaal. Andmeallikatena on uuringus kasutatud Veeteede Ameti laeva- ja väikelaevaehituse tunnustusotsuseid, 2015 majandusaastaaruandeid ning intervjuusid.

Laeva- ja paaditootmine Eestis: käive, eksport, suurimad tegijad

Laeva- ja lõbusõidulaevaehituse sektori käive kokku oli 2015. aastal 43,62 milj €, 2014. aastal 45,20 milj €. Väike kahanemine (2015. aastal 14,53 milj €, 2014. aastal 19,95 milj €) on tulnud lõbusõidulaevasektorist, mida mõjutavad 2008. aastal alanud majanduskriisi järelmõjud tänaseni. Lisaks mõjutavad lõbusõidulaevade turuolukorda Euroopa sihtgruppide vananemine ja tarbimiseelistuste muutumine. Ka seni Eesti lõbusõidulaevade koduturuks nimetatud Soome majanduse nõrk seis mõjutab Eesti väikelaevade tootmist tugevalt.

80% lõbusõidulaevatoodangust moodustab eksport. Ettevõtete jaoks, kes toodavad purjejahte ning mootorpaate, ekspordivad pea kogu toodangu. Koduturg on oluline aerupaate või väiksemaid päramootoriga kalapaate tootvatele ettevõtetele. Ettevõtted tegelevad käibe taastamiseks intensiivselt nii uutele turgudele sisenemisega kui ka tootearendusega. Kõige olulisem eksporditurg on Eesti laevatehaste jaoks Rootsi, teiseks oluliseks turuks on Soome asemele tõusnud Saksamaa, kolmas Soome.

Üldiselt ei näe ettevõtted oma võimalusi ja turunišše tumedates toonides – paljude jaoks on põhiküsimus, kui hästi õnnestub tootearenduse ja turunduse abil tabada uusi, õigeid sihtgruppe. Hoolimata lõbusõidulaevade turul jätkuvast seisakust on 2015. aastal loodud ka uusi väikelaevaehituse, remondi ja hooldusega tegelevaid ettevõtteid, kes on suutnud kohe esimesel tegevusaastal ka oma tooteid eksportida.

Lõbusõidulaevaehituse 3 suurimat tegijat on:

Laevaehitust, eeskätt töölaevaehitust iseloomustab väga kiire lisandväärtuse kasv ja tugevnev tootearendus. Viimastel aastatel on varasemalt välisriikidest sisse ostetud tootearendus- ja disainiteenused liikunud järk-järgult Eesti ettevõtetesse. Nii Eestis kui välismaal laevatehaseid omavad Eesti ettevõtted on loonud märkimisväärsel hulgal inseneride töökohti. Uuringus vaadeldud kahe laevaehituse ettevõtte käibemaht oli 2015. aastal 29,09 milj €, võrdluseks 2014. aastal 25,26 milj €. Kui lõbusõidulaevaehituses on suur osakaal ekspordil, siis laevaehituses, eriti suurimal tegijal Baltic Workboatsil, on koduturu osakaal ca 50%, ka teisel tegijal M.I.G. Company-l on riigisisest käivet.

Laevaehitussektoris kasvasid 2014-2015 aastal nii töötajate arv kui ka tööjõukulud. Töötajate arv kasvas aastaga 12%, kuid tööjõukulud 27%, mis viitab sektori liikumisele väärtusahelas ning seonduvale lisandväärtuse kasvule.

Käesoleva uuringu raames vaadeldud 28 väikelaeva- ja laevaehituse ettevõtte lisandväärtus töötaja kohta oli 2015. aastal üle 34 tuhande €, mis on Eestis märkimisväärne tulemus. Kõige suuremat lisandväärtust töötaja kohta toodab Baltic Workboats – 56 tuhande € töötaja kohta.

Kokkuvõtvalt laeva- ja paaditootmine Eestis: sektori põhinäitajad

  • Sektori üldine käibemaht on pisut langenud (2015 – 43,62 mln; 2014 – 45,20 mln), kuid töölaevade osakaal kogu sektori käibes on kasvanud.
  • Sektoris on hõivatud 400 töötajat. Sektori keskmine palgatase, mis on on Eesti keskmisest märkimisväärselt kõrgem, on viimastel aastatel veelgi kasvanud.
  • Laeva- ja väikelaevaehitussektori lisandväärtus töötaja kohta on 34 tuh €, Saaremaal paikneva laeva- ja väikelaevaehitussektori lisandväärtus töötaja kohta 38 tuh €.
  • Positiivse tendentsina on Eesti laeva- ja väikelaevaehituse sektori pinnalt välja arenenud tõsiseltvõetav ja kõrge lisandväärtusega sidus-ettevõtete võrgustik, kes toodavad laevadele komponente, mudeleid ja vorme (Composite Plus, Mouldtech, Muvor, Hilmaa). Samuti väärib märkimist laevaehituse insneribüroode (MEC, Foreship, SRC, Baltic Workboats) ja teadmusteenuste (Väikelaevaehituse kompetentsikeskuse mudelkatsebassein ja laevadisainiteenused) teke ja areng Eestis.

laeva-ja paaditootmine eestis

Figure 1: Graafik – laeva- ja väikelaevaehituse ettevõtete 2015 aasta käibe osakaalud sektori kogukäibesse (Graafiku selguse huvides on jäetud välja ettevõtted, kelle osakaal üldkogumisse moodustas alla 1%)

Tutvu uuringuga siin

Lisainfo

Urve Nõgu
Väikelaevaehituse Kompetentsikeskuse partnersuhete juht
GSM: +372 520 9884
E-post: urve.nogu@ttu.ee

Anni Hartikainen
Väikelaevaehituse Kompetentsikeskuse juhataja
GSM: +372 514 5968
E-post: anni.hartikainen@ttu.ee

www.scc.ee